Kuna väike huvi siiditrüki vastu oli kusagil sisimas juba ammu täiiesti olemas, mõtlesime, et prooviks need särgid siis ise mingi nipiga valmis trükkida.. Nii, motivatsioon oli olemas, huvi ka, rohkem esialgu midagi. Lasin kiiresti mälust läbi kõik võimalikud sõbrad, tuttavad, kellel võiks serigraafiast aimu olla, aga sellest ei olnud märkimisväärset tolku. Siis otsisin abi kõikvõimsast YouTube’st. Ja ma ei pidanud pettuma, seal oli abilisi kõvasti, India kolkaküla spetsialistideni välja, igaühel enda kindel ja kõige õigem arusaam siiditrükist. Tuli see globaalne tarkus kokku võtta ja välja arvutada optimaalne keskmine ning hakata leiutama.
Näiteks see video, kus õpetatakse siiditrükiraami tegema laokile jäänud puujuppidest:
Kuna plaan oli teha kõik ise, siis juhtus see enamjaolt improviseerides ja erinevast kolast ja seisma jäänud kraamist. Siin väike loetelu kasutusse läinud erinevatest asjadest:
Seguvann, aiavoolik, uksehinged, koormakummid, ehitusprože, prussid, vanarauast leitud vinkelraud, pitskruvid jne.
Siin mõned pildid meenutamaks algusaegu.
Emulsiooni maha pesemiseks sai seguvann ja aiavoolik koos püstoliga. Valgusraamiks 500w prožektor jne. Kui kõik käega katsutav kola valmis, tuli hakata valgusraami timmima, see osutus kõige aeganõudvamaks ja tüütumaks protsessiks kogu selle ürituse juures. Aega ei läinud ei rohkem, ega vähem, kui kolm päeva. Võrdluseks, et kogu muu kraam sai valmis pm ühe päevaga. Kodukootud valgusraamidega on nimelt selline lugu, et tont metsas teab, missugune võiks olla õige säritamise aeg ja prože kaugus emulsioonitud trükiraamist, nii, et kõik kenasti toimiks. Aga paika ma ta sain ja minu meeldivaks üllatuseks hakkas kõik vaikselt toimima. Oli aeg proovida esimest trükki. Lasin lastel kiirelt mingi kavandi paberile krabada ja skänn ja väljaprint lüümikule ja siis testima. Tulemus sai järgmine... ütleme nii, et arenguruumi jäi piisavalt.
Kui oli piisavalt pusitud ja proovitud ja karmides kogustes enda aega asjasse investeeritud, tuli teoks teha see, millest kogu üritus oli inspireeritud, Stencibility särgid. Tulemus oli juba sedavõrd hea, et kadusid kõik pidurid ja sellest ühekordset projektist kasvas välja Mäshroom Stuudio. Siin siis need stuudio nurgakiviks osutunud saatuslikud festari t-särgid.
Ei möödunud just palju aega, kui Tartu kunstiringkondades hakkas liikuma jutt ühest Karlova kööktoast, kus saab enda graafikat mõnusalt paberilegi trükkida. Hakkas sündima kunst ja majas heljuma mõnus viirukiga segunenud värvilõhn. Siinkohal mõned näited näited Edward von Lõnguse ja Kairo töödest ja Mäshroomi tegemistest.
Lisa kommentaar